|
Ekvatoriaalset kliimat kujundavad
õhumassid, mis püsivad aastaringselt ekvaatori lähistel. Ekvatoriaalsele kliimavöötmele on iseloomulik aastaringne
õhk. Selline kliima esineb näiteks Amazonase madalikul.
Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulik niiske ja kuiva aastaaja vaheldumine, temperatuur on aastaringselt üle +20 kraadi. Niiske ja kuiva aastaaja vaheldumist põhjustab päikese seniidi asukoha muutumine kahe
vahel ja sellega kaasnev õhumasside nihkumine. Sajuperiood on
, kui ilma kujundab ekvatoriaalne õhumass. Kuiv periood on
, kui ilma kujundab troopiline õhumass. Vihma- ja kuivaperioodi vaheldumine põhjustab
savannides, näiteks Kenyas ja Tansaanias, igaaastaseid ulatuslikke rohusööjate rändeid.
Troopilised õhumassid valitsevad mõlemal poolkeral umbes 20.–40. laiuskraadi vahel. Pöörijoonte piirkonnas valitsevad
õhuvoolud, põhjustades
teket, seetõttu valitseb seal aastaringselt kuiv ja kuum õhk. Pilvkatte puudumise tõttu on seal aga väga suur
temperatuuri kõikumine. Troopilises kliimavöötmes paiknevad maailma suurimad kõrbed: Põhja-Aafrikas Sahara ja Austraalias Suur Victoria kõrb ning Suur Liivakõrb.
Lähistroopiline kliima valitseb näiteks
ümbruses. Parasvöötme õhumassi tõttu on seal talved
, aga suvel toob troopiline õhumass kaasa
õhu Sahara kõrbe kohalt.
Parasvöötmes on selgesti eristatavad
erinevat aastaaega. Ulatuslik parasvööde laiub Põhjapoolkeral, sest vastavatel laiuskraadidel on rohkem maismaad. Parasvöötmes sajab mandrite lääneosades rohkem kui mandrite siseosades, sest
tõttu tuleb ookeanilt niiskemat õhku. Mandrilise kliimaga aladel ehk mandrite siseosades on väga suur
temperatuuri kõikumine ja esineb vähe sademeid.
Lähispolaarsele kliimale on iseloomulik lühike ja jahe suvi, mil ilma kujundab
õhumass, ning pikk, külm ja kuiv talv, mil ilma kujundab
õhumass. Näiteks Lapimaal, kus valitseb
kliima, kasvab külma talve ja igikeltsa tõttu kidur tundrataimestik.
Polaarne kliima levib maakera
ümbruses. Neis piirkondades esinevad polaaröö ja -päev. Väga külma ja
polaarkliima tõttu ei sula seal lumi ega jää ning aastatuhandetega on kujunenud ulatuslikud liustikud.
|