| Teksti ehitusplokid on lõigud. Lõigud on: sisulõik ja vormilõik. 1) Sisulõik on väite (teesi) terviklik esitus. Sisulõik peab olema tervik, see on keelelise mõtlemise põhiüksus. 2) Vormilõik on tekstiosa taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuummõte ja tugimõte. Tuummõte annab edasi lõigu idee ja mõtted. Tugimõtted aga avavad, konkretiseerivad seda. Lõik algab tavaliselt tuummõttega, siis kirjutaja avardab ning laiendab seda tugimõtetega ja lõik lõpeb kokkuvõtva tuummõttega. Kui aga lõik on keerulise ülesehitusega, siis tuummõtted ja tugimõtted võivad eritasanditel ka põimuda, moodustades keerulisi põiminguid. Teksti erinevate lõikude tuummõtted on kogu teksti selgroog. Neist omakorda on võimalik tuletada tugimõtted. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Pikad lõigud jätavad mulje teksti ja mõtete voolavusest, pikad lõigud vajavad kontrollimist, et ülearused mõtted ei reostaks lõigu terviklikkust ning ei kalduks teemast kõrvale. Samuti ei ole vaja peatuda ebaolulistel detailidel. Teksti liigendamine peab olema põhjendatud ja alluma teksti üldisele rütmile. Teksti liigendamine väga erineva pikkusega lõikudeks on ohumärk, seda peab kirjutaja vältima. Arutlemine aga eeldab tavaliselt keskmise pikkusega lõike samuti kokkuvõtva lausega algavaid ning lõppevaid lõikusid, sest siis tuleb autori mõte ja mõtteareng esile ning on hästi loetav. Loe arvamuslugu ja jälgi, kuidas on tekstis paigutatud tuummõtted ja tugimõtted. Tuummõtted on esitatud kaldpaksus kirjas ja tugimõtted on kaldkirjas. Jälgi ka teksti sidusust. Vasta küsimusele, kas tekst on sidus ja kuidas on Sinu arvates teksti lõigud omavahel seotud, põhjenda oma arvamust kaaslastele suuliselt. Sugu, töö ja tasu Aita Kivi Eesti Naine aprill 2012 Soolise palgalõhe mõttes on Eesti Euroopa Liidu kõige mustem lammas – meil on naiste keskmine töötasu meeste omast 30,9% pisem . Euroopa Liidu keskmisena teenivad naised meestest 17,5% vähem, kuid on ka maid, kus palgalõhet peaaegu polegi, näiteks Poola. Naistepäevaseminaril Brüsselis rõhutati, et majanduskriis on enim tabanud just naisi. Kuigi 60% ülikooli lõpetanust on naissoost, moodustavad naised ettevõtete juhtidest vaid 3,2%. Kas mehed ei vaevu õppima, kuna näevad, et teenivad niigi hästi? Mõtlesin sõnavõtte kuulates, ega tulevikus ometi kinnitata kvoote ka kõrgkooli asujate soolise tasakaalu tagamiseks... Miks eesti naised meestega võrreldes kõige vähem teenivad? Traditsioonilised n-ö naisteametid on meeste omadest vähem tasustatud. Kas näiteks naissoost automehaaniku töötasu oleks pisem ja meessoost lasteaednikul suurem kui tema vastassoost kolleegil? Eelarvamuslikud hoiakud on harjutanud arvama – mees peabki rohkem teenima, kuna peab peret ülal. Aga mõelgem, kui palju on Eestis naisi, kes üksinda lapsi kasvatavad, saamata laste isalt elatisrahagi! Sellises olukorras – või vahel lisaks ka töötu mehe kaasana – ei juleta töökohast ilma jäämise hirmus muidugi palgatõusust rääkima minna... Meie naised on üldse alalhoidlikud ning ehk ka liiga vähe enesekindlad, pürgimaks hästimakstud ameteisse. Arvestatav osa söakamaid on aga tööle läinud välismaale. Tallinnas toimunud teemapäeval nenditi: meil on palgalõhe suurim vanusegruppides, kus saadakse ja kasvatatakse lapsi. Boonuseid jagatakse aga selle järgi, kui hea sõber keegi kellegagi on. Naised on nädalavahetustel ja õhtuti reeglina kodus, mitte sõprussuhteid soosivatel ühisüritustel. Paljud naispensionärid käivad tööl, palgasummat küsimata – ehk nihutab see pilti? Ja on naisi, kes eelistavad perele pühendumise nimel osalist tööaega. Suuresti on küsimus ka suhtumises. Kui ELis keskmisena hindas palgalõhe teema tõsiseks üle poole vastanuist, siis Eestis vaid kolmandik. Meil mõistavad probleemi pigem nooremad ja keskealised. Ometi saavad naised tulenevalt pisemast palgast ka veidi väiksemat pensioni ning kuna naised elavad meestest kauem, on olukord üksi jäädes eriti raske... Vaid kolmandik küsitletuist arvas, et palgaastmestikud peaks olema läbipaistvad, üle poole leidis, et probleemiga tuleb tegeleda riigi tasandil. Euroopa Parlament soosib kvoote naiste osatähtsuse suurendamiseks ettevõtte juhtorganeis; tulevikus tahetakse toetada ettevõtteid, kus võrdset palka makstakse soost sõltumata. Meeste suuremat osalemist kodutöödes soovib enamik naisi ilmselt niigi. Ka Eestis. Kestvaid palganumbreid ja rõõmu kevadpühadest! |