Vaata Eesti sademete jaotumise ja reljeefi kaarti ning vasta küsimustele.

Klõpsa oranžidel nuppudel (1–4) ja täida ülesanded. Nuppudel võib liikuda suvalises järjekorras, vastused jäävad alles.

1. Leia kaardi abil aasta sademete hulk.

Klõpsa lüngal ja kirjuta arvude vahemik, kasutades numbreid ja sidekriipsu.

Sõrve poolsaarel on sademeid mm.

Jõgeval on sademeid mm.

Suurim aasta sademete hulk Haanja kõrgustikul on mm.

2. Täida lüngad.

Klõpsa rippmenüül ja vali õige vastus.

Kokkuvõttes on Eestis rohkem sademeid

ja vähem .

3. Vaata joonist ja järjesta loetletud protsessid nii, et esimene neist asub üleval ning viimane all.

Klõpsa lausel ja lohista see õigesse kohta.

Tuulepealsel nõlval tekivad sademed.

Laskuv õhk soojeneb tuulealusel nõlval ja muutub kuivemaks.

Tõusev õhk jahtub ja tiheneb.

Niiskus aurustub veekogu pinnalt.

Veeaur kondenseerub.

Niiske õhk kandub tuultega maismaale ja tõuseb mööda nõlva.

4. Tuginedes kaartidele ja eelmise ülesande joonisele täida lüngad.

Klõpsa rippmenüül ja vali õige vastus.

Eestis mõjutab sademete jaotust kõige rohkem

. Eestis on sademeid rohkem kõrgustike nõlvadel, kuna meil valitsevad tuuled ja seega on need nõlvad. Otepää kõrgustikul on vähem sademeid kui Haanja kõrgustikul, sest kõrgustikul on osa õhus sisalduvast niiskusest juba kondenseerunud sademeteks.

Kinnita vastus alles siis, kui oled vastanud kõikidele küsimustele (1-4).