Loe läbi sissejuhatav tekst, vaata pilte ja joonist ning vasta nende põhjal küsimustele.

Põhja- ja Lääne-Eestis on alasid, kus mulla kiht on väga õhuke - mõnel pool ainult mõni sentimeeter. Seal saab vaadata, kuidas muld kivimile tekib. Seal, kus mulla kiht on natuke paksem, valendavad põllud lubjakivitükkidest, mis on kivimi küljest murenenud. Sellistel põldudel on masinatega raske tööd teha, sest kivid võivad neid rikkuda. Pildid ja joonis aitavad mõista, kuidas tekib kõvale kivimile muld.

Pane laused õigesse järjekorda nii, et tekiks mullateket iseloomustav tekst.

Klõpsa lausel ja lohista see õigesse kohta.

Lubjakivi murenemist soodustavad vihm, voolav vesi ja temperatuuri muutumine. Soojenemisel kivimid paisuvad, jahtumisel aga tõmbuvad kokku.

Sellisele kivimile saavad elama asuda esialgu samblikud ja samblad, hiljem ka suuremad taimed.

Lubjakivi on settekivim, mis tekkis mere põhja vajunud setete tihenemisel.

Korduval paisumisel ja kokkutõmbumisel tekivad kivimisse praod, millesse saab koguneda vesi. Jäätudes pragudes olev vesi paisub ja kivimi praod muutuvad suuremaks.

Ajapikku segunevad huumus ja kivimist murenenud osakesed ning mulla kiht kivimil muutub aina paksemaks.

Tänapäeval sellel alal enam merd ei ole ja lubjakivi on hakanud murenema.

Taimede juured aitavad kivimit edasi lagundada. Talve tulekul surevad rohttaimede maapealsed osad ja puudelt kukkuvad lehed. Need moodustavad kivimi pinnale kõduneva kihi, millest hakkab tekkima huumus.

Mis kivimile on tekkinud piltidel kujutatud muld?

Klõpsa lüngal ja kirjuta sobiv vastus.