Joonisel on kujutatud kõrva ehitust.

Lohista joonise kõrval olevad nimetused õigetesse kastidesse.

Vii keskmises tulbas toodud kõrva osad vastavusse nende paiknemise asukohaga vasakpoolses tulbas. Seejärel ühenda kõrva osad nende ülesannetega parempoolses tulbas. Mõnel kõrva osal võib olla ka mitu ülesannet!

Väliskõrv
Keskkõrv
Sisekõrv
kuulmetõri
vasar
trummikile
kuulmekäik
tigu
alasi
jalus
poolringkanalid
kõrvalest
helilainete püüdmine
heli võnkumise edasiandmine sisekõrva
tasakaalu hoidmine
keskkõrva ühendamine välisõhuga
keskkõrva kaitsmine külma ja mikroobide eest
helilainete juhtimine trummikileni
heli võnkumise edasiandmine kuulmeluukestele
mehaanilise võnkumise muundamine närviimpulsiks, mis tagab kuulmisaistingu

Tasakaaluelund.

Vali vastuste pangast lünka sobiv vastus, klõpsa sellel ja lohista õigesse lünka. Vabasta hiire klahv alles siis, kui lünk on muutunud halliks.

Tasakaaluelundi moodustavad ... ja ..., mille asukohaks on .... Üksteise suhtes täisnurga all paiknevad ... tagavad selle, et ükskõik millise liigutuse korral hakkab nendes olev ... liikuma ning seeläbi saavad ärrituse .... Sealt läheb ... edasi ... tasakaalupiirkonda, kus seda analüüsitakse ning inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist.

Olukorras, kus inimese pea pidevalt eri suundades liigub (kiikumine, õõtsumine), erutuvad korraga liiga paljud närvirakud ning annavad peaajju edasi pidevaid signaale asendi muutuse kohta. Selle tulemusel võib tekkida ....

Vastuste pank
tigu peaaju väliskõrv tasakaal kanalid poolringkanalid sisekõrv närviimpulss merehaigus vedelik meelerakud kotike keskkõrv

Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Sosina tugevuseks hinnatakse 20 dB, tavaline kõne jääb vahemikku 50–70 dB. Teatud tugevusest alates põhjustab heli aga inimese kõrvas valuaistingu.

Märgi liugurit nihutades väärtus, millest alates põhjustab heli valuaistingut. Skaalal toodud väärtused on antud detsibellides (dB).

20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150
20
20

Heli antakse keskkonnas edasi võnkumisena. Võnkesagedust mõõdetakse hertsides (Hz). Normaalse kuulmisega inimene kuuleb helisid, mille võnkesagedus jääb vahemikku 20–20000 Hz.

Millist võnkesageduste vahemikku nimetatakse ultraheliks?

Klõpsa õige valiku nupul.

Mis on kuulmislävi?

Klõpsa õige valiku nupul.