Oli kord pealinn, see tähendab, et oli pea ja oli linn.

Alguses oli meie uhkel linnapeal oma uhkes kabinetis uhke olla, aga varsti hakkas tal igav ja ta otsustas minna kadunud linna otsima.

Inimesed olid rõõmsad, et pääsesid arvutist välja, ja kui nad avastasid, et neil on nüüd ka linnapea, olid nad selle ülegi rõõmsad.

Ja äkki, oh imet, leidis ta linna arvutiekraanilt: linn oli pugenud arvutisse.

Kuidas linna arvutist kätte saada?

Kõik oleks olnud hästi, kui see pea ei oleks olnud natuke liiga rahutu.

Linna ei olnud, oli ainult kabinet suure laua, arvuti ja hulga paberitega.

Mõtles linnapea ja mõtles, kuni tuli hää mõte: proovida linn arvutist välja trükkida.

Nii ta tegigi ja ennäe – linn tuligi välja, printer trükkis välja terve linna kõigi tänavate, majade, platside, parkide ja inimestega.

Otsis igalt poolt, küll mere äärest, küll metsast, aga linna ei olnud.

Rõõmus oli ka linnapea, sest linnapea ilma linnata on veel halvem olla, kui olla linn ilma linnapeata.

Sellest poleks olnud midagi, kui kukerpalliga ei oleks linn kaduma läinud.

Viimaks tuli ta kurvalt oma kabinetti tagasi ja hakkas igavusest arvutiga mängima.

Ükskord juhtuski nii, et võimeldes tegi pea kukerpalli ja kui kukerpall tehtud, leidis ta äkki, et temast on saanud linnapea.