Luuletuse salmid on läinud segamini, pane need õigesse järjekorda.
Klõpsa salmil ja lohista see õigesse kohta.
Ta on tugev, ei nuta – kuid mõelda:
viisteist-neli sai kaela võrkpallis ...
Ja mina ei tea, kuidas öelda,
et ta mulle veel ikka on kallis.
Lõpuks vastaste võidukisast
inimene võib solvuda kah ju!
Oma koleilusast isast
on mul päev läbi kangesti kahju.
Ja nii isa meeskond kaotas.
Kaotas armetult – viisteist ja neli!
Isa naeris ja käsi laotas:
„Noh, eks võit ole kaotuse veli!"
Mehed mängisid täna võrkpalli,
ise ütlesid: „Tulgu tervis!
Ei taba ju tönts ja nõrk palli!"
Oi, kui hästi mu isa servis!
Üldse mängis ta mehe kombel –
kehvast rusikast pall nii ei põrku!
Kuid eks pallil on omad kombed -
tema kiusakalt kibeleb võrku.
Aga näe seda onu Jaani –
kui kord võitis, siis olgu uhke!
Kuid ta pilab meid siiamaani,
aina pilkavalt naerma puhkeb ...