Loe tekst läbi ja otsusta, milline vastus on õige.
|
Oleviste kirik
|
|
|
Muistsel ajal oli Tallinn koguni väike. Linn ei tahtnud ega tahtnud suuremaks sirguda. Kauplemist polnud linnal sugugi; kaugemal ei teatud temast midagi. Päris kirikki puudus linnal.
Linnarahvas himustas oma linna kuulsaks teha, aga ei teadnud, mil viisil. Küll katsusid nad mitmel viisil, aga asjata. Viimaks tuli ühel mehel ometi hea nõu meelde: ta käskis niisuguse kiriku ehitada, mille sarnast teist kusagil ei ole. See nõu oli teistele meelepärast; nii võisid nad ehitusest ju ometi kahekordse kasu saada.
Suure vaeva ja otsimise järel leidis linnarahvas targa meistri Olevi, kes kiriku ehitustöö määratu palga ja maksu eest oma hooleks võttis ja lubas nii pika torni ehitada, kui kellegi silm maailmas ei ole näinud. Aega viitmata hakkas ta tööle.
Töö läks kiriku kallal ütlemata ruttu edasi ja jõudis pea juba lõpu poole.Kirik oli suur ja nägus, nii et kõik, kes nägid, seda kiitsid. Iseäranis panid kõik kiriku pikka torni imeks. See oli juba niikaugele valmis, enam muud ei olnud teha, kui rist torni otsa panna. Olev ei tahtnud seda tööd kellegi muu kätte anda, vaid tahtis ise risti torni otsa seada, et nii oma tööle võiks pärja pähe panna ja täielik kiitus ja tänu nii kõik temale saaks. Risti torni otsa panemise järel lubati Olevile ehituse palk välja maksta.
|
|
|
Kui Olev läks viimast tööd tegema, hüüdis naine kodus rõõmuga: „Täna tuleb Olev koju, toob tuhat tündritäit kulda!“ Õnnelikult pani Olev risti paigale, aga vaevalt oli see sündinud, kui ta libises ja ülevalt torni otsast alla langes. Maa peale maha sattudes kargasid tal konn ja madu suust välja. Olev maeti sinnasamasse, kuhu ta oli sattunud. Haua peale pandi aga kivi Olevi, konna ja mao kujuga. Kirikut nimetas rahvas sestsaadik targa meistri mälestuseks Olevi ehk Oleviste kirikuks. (M.J. Eisen „Esivanemate varandus“)
|